Garage48 Food - greener food for a greener planet.


When 22-24 October

Where Online and Offline

  • Overview
  • Challenges / Väljakutsed
  • Scroll down for Estonian. 


    Are you passionate about the more sustainable future of food? Garage48 Food is open for registration!


    In co-organisation with Garage48, Estonian University of Life Sciences and Estonian Research Council, and partnership with Polli Horticultural Research Centre, TFTAK, TalTech, Ministry of Rural Affairs, and BioCC, a first in its kind hackathon of food technology will take place 22-24 October 2021 in Estonia, to find solutions to different challenges in the food industry.


    Garage48 invites bio- and food technologists, food safety professionals, food policy experts, and other enterprising people (entrepreneurs, developers, and designers) to solve food systems and production challenges and contribute to developing more environmentally friendly and sustainable eating habits in food technology.


    Garage48 Food will take place both as an on-site and as an online event.

    Participants developing physical prototypes are expected in the laboratories of the Estonian University of Life Sciences (Tartu), TFTAK (Tallinn), TalTech (Tallinn), Polli Horticultural Research Center (Viljandi) and BioCC (Tartu). On-site spots at the laboratories are limited! Act fast and secure your spot now!

    For software prototypes development, a virtual hackathon will be held.

    Register for the hackathon on Eventornado ->


    You can register as an individual and with or without an idea. You can put together your own team in the process or join someone else's team. Please note that only ready-made teams formed during the hackathon registration process are accepted to participate in the hackathon.


    2 June - Program launch and registration open →→ Eventornado!

    18 - 19 September - pre-event. Get inspired, learn in more depth about the topics and set a plan for the hackathon!

    17 October - idea submission and team formation deadline.

    22 - 24 October - Garage48 Food food. 48 hours of teamwork, mentoring, and prototyping!


    Top teams will be awarded prizes to help you realise your ideas through incubation & acceleration programs, mentoring and collaboration opportunities!


    👉 Register HERE 

    👉Follow the event on our FACEBOOK page.


    Participation in this event is supported by the European Union, European Regional Development Fund Estonian University of Life Sciences ASTRA Project „Value-chain based bioeconomy 2“ and Estonian Research Council via ResTA programme.





    Kas sulle on oluline puhtam ja keskkonnasõbralikum toit? Garage48 Food on registreerimiseks avatud!


    Garage48, Eesti Maaülikooli ja Eesti Teadusagentuuri kaaskorraldamisel ning Maaeluministeeriumi, TFTAK, BioCC, TalTech ja Polli Aiandusuuringute Keskuse partnerluses leiab 22. - 24. oktoobril 2021 aset esimene omalaadne toidutehnoloogia hackathon Eestis, et leida lahendusi erinevatele väljakutsetele toiduainetööstuses.


    Garage48 kutsub osalema bio-ja toiduainetehnolooge, toiduohutuse spetsialiste, toidupoliitika eksperte ja ka kõiki teisi ettevõtlikke inimesi (ettevõtjaid, arendajaid, disainereid!), kes soovivad lahendada toidusüsteemide ja- tootmise väljakutseid ning aidata kaasa keskkonnasõbralikumate ja jätkusuutlikumate toitumistavade arengule toidutehnoloogias.


    Too oma idee arutelule ja leiame koos lahenduse - seda kõike 48-tunni jooksul meeskonnatöö ja oma ala tipp-spetsialistide abil!

    Garage48 Food leiab aset nii kohaepeal toimuva üritusena kui ka online üritusena.

    Füüsilisi prototüüpe arendavaid osalejaid oodatakse Eesti Maaülikooli (Tartu), TFTAKi (Tallinn), TalTech (Tallinn), Polli aiandusuuringute keskuse (Viljandis) ja BioCC (Tartu) laborites. Labori kohtade arv on piiratud - tegutse kiiresti ja kindlusta oma koht juba nüüd!

    Tarkvara prototüüpide väljatöötamiseks viiakse läbi online hackathon.

    👉 Registreeri SIIN ->


    Registreerida saab ideega või ilma, nii üksikisiku kui ka meeskonnana! Oluline on aga silmas pidada, et ainult registreerimisprotsessi käigus eelnevalt moodustatud meeskonnad saavad hackathonil osaleda.


    2. juuni - programmi lansseerimine ja registreerimise algus →→ Eventornado! Registreerida saab ideega või ilma, nii üksikisiku kui ka meeskonnana!

    18.  - 19. september - eelüritus.  Saa inspiratsiooni, õpi lähemalt tundma fookussuundi, aruta hackathoni jaoks ideid ning saa oma esitluse jaoks nippe.  

    18. oktoober - ideede esitamise ja meeskondade moodustamise tähtaeg.

    22. - 24. oktoober - Garage48 Food: 48 tundi meeskonnatööd, mentorlust ja prototüüpimist!


    Parimatele meeskondadele jagatakse auhinnad, mis aitavad neil oma idee inkubatsiooni - või kiirendprogrammis, mentorite juhtimisel ja erinevate koostöövõimaluste raames ellu viia.


    👉 Registreeri SIIN 

    👉Järgi üritust meie FACEBOOK lehel.



    Osalemist toetab Eesti Maaülikooli ASTRA projekt „Väärtusahelapõhine biomajandus 2" Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist ja Eesti Teadusagentuur läbi ResTa programmi.

    Scroll down for Estonian.


    Consumers are paying more and more attention to buying food that is beneficial to health and has a positive ecological footprint. However, the general public is rarely informed about the long-term effects on health (raw materials used, various ingredients, etc.) and the environment (energy and water usage for production, chemicals, greenhouse gas emissions, etc.) caused by multiple products. Moreover, this information is often hard to collect and track. There are B to B solutions in the market. Still, we lack B to C, i.e. a comprehensive system for interaction between food producers and end-users collecting and sharing this data. Building an all-encompassing "from production to fork" tracking system that would enable us to see the whole product-related history throughout the production and supply chain would promote healthy consumption, sustainable choices, bringing benefit to healthcare as well as the environment.

    Additionally, it could give healthy food and eco-aware manufacturers an edge in the current trend because it increases their visibility while raising the consumers' awareness. It can also boost food producers' effectiveness and spark new business models. Informing consumers of the benefits of the food will directly contribute towards improving social and living standards.

    👉 What could be an effective and user-friendly way to digitise the food system, allowing the history of the product to be seen throughout the production and supply chain so that consumers can make both healthy and environmentally friendly purchases? 


    Methane is a greenhouse gas whose overall contribution to climate change is lower than that of carbon dioxide alone. One source of methane is animals because methane is produced by microbes living in the intestines of animals, so the composition of the feed is essential. The source of methane is mainly carbohydrates, e.g. cellulose, hemicellulose. Since ruminants are fed a lot of green and roughage (pasture grass, silage, hay), methane is produced in the ruminants significantly more. The animal feed industry aims to provide as many nutrients as possible at the lowest possible price without considering the environmental impact of feed ingredients. However, an environmentally friendly feed may involve replacing components that positively impact both the cost of the feed and the environment. Value-added animal feed helps to reduce the use of antibiotics, increases livestock productivity, and encourages organic livestock farming.

    👉 What could be the new, environmentally friendly animal feed? 


    In recent decades, plant-based foods have become increasingly popular around the world. Although torn oats, tofu, tempeh and Beyond Meat - Go Beyond are familiar products to all convinced vegetarians, plant-based protein is still unfamiliar to the general public. However, there are still several challenges facing industries concerning plant food innovation. Although there are more and more delicious plant-based products on the market, there is a lack of innovative, high-nutrition meat and dairy alternatives that would provide sufficient quality protein and micronutrients. Also, the development of a product to replace meat made from vegetable protein must focus so much on appearance, texture and taste that the price of the final product can exceed the cost of a meat product of the same weight by as much as 5-10 times.

    Increasing the consumption of plant foods and reducing the consumption of meat products is essential for the planet's health. According to the Food and Agriculture Organisation of the United Nations (FAO), the production of food, especially meat, emits more greenhouse gases than any other industry or transport, and raising animals for food is very resource-intensive. For example, it takes 5-7 kilos of grain to produce one kilo of beef.

    👉 Come and help find new ways to process and match plant raw materials to ensure higher nutritional value, good taste and a reasonable price! 


    The European Union's bioeconomy visions and strategies focus on research and development (R&D) and innovation. While the EU's 2012 bioeconomy strategy was based primarily on economic competitiveness, from 2018 onwards, the importance of sustainable bioeconomy development has been increasingly emphasised, including paying more attention to the ecological footprint. Achieving the high expectations and ambitions set for the bioeconomy (climate neutrality, moving from a fossil-based to a bio-based economic model) requires significant R&D and technological breakthroughs and the diffusion of innovations based on them in society and the economy. Estonia is a strong biomass-producing country, but biomass processing and related added value are not strong enough in international competitiveness. Capacity building in these areas is a vital issue for the added value, innovation and potential of the bioeconomy. Source: Biomajandus ja innovatsioonipoliitika: Eesti vajadused ja võimalused biomajanduse arengu toetamiseks.

    It is expected from the food industry to function as a connected circle where the food waste of one industry becomes a resource for another one. According to a SEI survey published in 2021 regarding food waste and loss, nearly 166 513 tons of food waste was generated annually in the Estonian food industry, catering, trade, primary industries and households, of which the latter amounted to 80 564 tons. Most food waste ends up in landfills or incineration, causing pollution. However, food waste is a valuable resource that needs to be returned to the soil to keep the necessary nutrients in circulation. Otherwise, soils will become poorer, and so will the nutritional value of agricultural products.

    According to the JATS database, 41% of food waste was recycled in Estonia in 2019 (biological recycling, including composting and other biological transformation processes).

    👉 Are you up for the challenge to showcase that waste from the food industry is not waste but a raw material that can be incorporated into other processes and back to circulation?

    👉👉When creating your solution, consider that although the bio and circular economies have their separate roles, they are viewed as a whole in food production according to the latest trends and linked to the principles of the broader green economy. 


    In marketing or other ways of transfer of food for consumption, food safety must be ensured as a legal requirement. The principles and rules of food safety must be followed by all food business operators, regardless of production volumes and food delivery methods. Correct shelf life and proper storage conditions are an integral part of food safety.

    Awareness of high food safety is vital for public health. Although people are informed about current food safety issues, they have not yet received systematic food safety information programs, for which awareness is uneven.

     👉 How do make sure people follow food hygiene in their home kitchens?

    From the perspective of food safety, it is essential that small businesses starting up in the restaurant and food production industry get acquainted with the necessary food safety requirements first and start their activity after. The state has a long-term knowledge transfer program to inform food business operators in the framework of which food safety training and information days take place, in which only large producers actively participate. It is difficult to reach small start-ups, familiarise them with food safety requirements, and assist them in taking the necessary measures.

    👉 How to educate small food business operators so that only safe food would reach the market?

    About a third of the food produced for humans worldwide is thrown away, which would be enough to feed three billion people. Food waste is also linked to greenhouse gas emissions: if food loss were a country, it would be the third-largest greenhouse gas emitter, behind China and the United States. Source:

    According to the Food Waste and Food Survey (SEI, 2021) published in 2021, approximately 34 000 tons of food was thrown away as food loss (wasted food) in Estonian households. The total figure for the food industry, catering, trade and primary industry is 50 309 tonnes.

    To reduce the disposal of edible food, food distribution at the community level (collection and distribution points, food distribution cupboards, social media groups) has become more widespread, which, however, is creating new challenges for food safety.

     👉 What solutions could help ensure and monitor the correct preservation of food at food distribution points to ensure food safety and the protection of human health, given that food redistribution is becoming more widespread at a community level? 


    From a public health perspective, consumers' awareness of high food safety and their ability to make conscious, health-promoting choices is essential. In Estonia, the reading of food labels has also been consistently studied. The share of readers has increased from 44% to 54% compared to 2014. Consumers need more systematically presented information to make healthy food choices. Source: Toidu märgistuse alase uuringu aruanne.

    However, measures to guide health-promoting choices need to be complemented, as confirmed by the results of a population-based nutrition survey showing that obesity and overweight have increased, especially among children. At the same time, residents assessed their diet in 2018 as mostly healthy (73% of respondents). Source: EKI, 2018. If the consumer doesn't read the labels and/or doesn't understand the information there, he/she is not able to make sufficiently competent and health-promoting decisions.

     👉How to educate the consumer about the labelling of food packaging and the meaning of ingredients?

    👉 👉 👉 The goal of hackathons is to create innovative prototypes that can be further developed into a product or service. As you develop your idea, think about creating a solution that can reach the market, both locally and internationally. 



    Tarbijad pööravad aina enam tähelepanu nii tervisele kasuliku kui ka positiivse ökoloogilise jalajäljega toidu ostmisele. Infot erinevate toodete pikaajalisest mõjust tervisele (kasutatud tooraine, erinevad koostisosad, jms.) ja keskkonnale (tootmiseks kulunud energia- ja veekulu, keemiliste ainete kasutamine, kasvuhoonegaaside heitkogused, jms.) edastatakse inimestele aga harva. Veel enam, seda teavet on sageli ka raske koguda ning jälgida. B to B lahendusi juba leidub, ent puudub B to C ehk toidutootjate ja lõpptarbijate vaheline suhtlemise terviklik süsteem, mis neid andmeid koguks ja edastaks. 

    Kõikehõlmava "tootmisest taldrikule" jälgitavuse süsteemi loomine, mis võimaldaks näha tootega seonduvat ajalugu kogu tootmis- ja tarneahela ulatuses edendaks tervislikku tarbimist ja kestlikke valikuid, tuues kasu nii tervishoiule kui keskkonnale. Lisaks võib see anda tervislikule toidule ja keskkonnateadlikele tootjatele praeguses trendis eelise, kuna suurendab nende nähtavust, tõstes samal ajal ka tarbijate teadlikkust. Samuti võib see suurendada toidutootjate efektiivsust ja luua uusi ärimudeleid. Inimeste teavitamine toidu kasulikkusest aitab otseselt kaasa ka sotsiaal- ja elatusstandardite parandamisele.

    👉 Milline võiks olla efektiivne ja kasutajasõbralik toidusüsteemi digitaliseerimise viis, mis võimaldaks näha tootega seonduvat ajalugu kogu tootmis- ja tarneahela ulatuses, et tarbijad saaksid teha nii tervislikke kui ka keskkonnasõbralikke oste?  


    Metaan on kasvuhoonegaas, mille üldine osatähtsus kliimamuutuste süvendamisel on väiksem vaid süsinikdioksiidi omast. Üheks metaani peamiseks allikaks on loomad, kuna metaani tekib loomade sooles elavate mikroobide elutegevuse käigus, mistõttu on oluline sööda koostis. Metaani allikaks on põhiliselt süsivesikud, näiteks tselluloos, hemitselluloos ja kuna mäletsejalistele söödetakse palju haljas-ja koresöötasid (karjamaarohi, silo, hein), tekib metaani mäletsejaliste organismis oluliselt rohkem. Loomasööda tööstuses on eesmärk pakkuda võimalikult palju toitaineid võimalikult soodsa hinnaga, arvestamata seejuures lisatud söödakomponentide keskkonnamõjusid. Keskkonnasõbralikkust silmas pidav sööt võib aga tähendada koostisosade asendamist viisil, millel on positiivne potentsiaalne mõju nii sööda maksumusele kui ka keskkonnale. Lisandväärtusega loomasööt aitab kaasa antibiootikumide kasutamise vähendamisele, karja tootlikkuse suurendamisele ja soodustab mahekarja kasvatamist.

    👉Milline võiks olla uus, keskkonnasõbralik loomasööt? 


    Viimastel aastakümnetel on maailmas järjest enam populaarsust kogunud taimsel proteiinil põhinevad toiduained. Kuigi rebitud kaer, tofu, taimsed juustu alternatiivid, tempeh ja Beyond Meat - Go Beyond on tuttavad tooted kõikidele veendunud taimetoitlastele, on taimepõhine proteiin laiemale avalikkusele siiski veel võõras.

    Seoses taimse toidu innovatsiooniga ootavad tööstusi ees aga veel mitmed väljakutsed. Kuigi maitsvaid taimseid tooteid on turul aina enam, on puudulikud uuenduslikud, kõrge toiteväärtusega liha- ja piimaalternatiivid, mis varustaksid meid piisaval hulgal kvaliteetsete valkude ja mikrotoitainetega. Samuti, taimevalgust valmistatud liha asendamiseks mõeldud toote arenduses tuleb niivõrd keskenduda välimusele, tekstuurile ja maitsele, et lõpptoote hind võib ületada sama kaaluga lihatoote maksumuse lausa 5-10 korda.

    Taimse toidu tarbimise suurendamine ja lihatoodete tarbimise vähendamine on aga vajalik keskkonnale. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel tekitab toidu, eriti aga liha tootmine rohkem kasvuhoonegaase kui ükski teine tööstus- või transpordiharu, lisaks on loomade kasvatamine toiduks väga ressursikulukas. Näiteks ühe kilo veiseliha tootmiseks kulub 5-7 kilo teravilja.  

    👉Tule ja aita leida uusi viise taimsete toorainete töötlemiseks ja kokkusobitamiseks, mis oleksid kõrge toiteväärtusega, pakuksid maitseelamust ja mõistlikku hinda!    


    Euroopa Liidu biomajanduse visioonide ja strateegiate tähelepanu keskmes on teadus- ja arendustegevus (TA) ning innovatsioon. Kui EL-i 2012. aasta biomajanduse strateegia lähtus ennekõike majanduslikust konkurentsivõimest, siis 2018. aastast on aina enam rõhutatud kestliku biomajanduse arendamise olulisust, sh. suurema tähelepanu pööramist ökoloogilisele jalajäljele. Biomajandusele seatud suurte ootuste ja ambitsioonide saavutamine (kliimaneutraalsuseni jõudmine, üleminek fossiilsetel allikatel põhinevalt majandusmudelilt biotoormel põhinevale) eeldab olulisi TA-alaseid ning tehnoloogilisi läbimurdeid ja nendel põhinevate innovatsioonide levikut ühiskonnas ning majanduses. Eesti on küll väga tugev biomassi tootev riik, kuid biomassi töötlemise ja sellega seotud lisandväärtuse tõstmise valdkonnad ei ole piisavalt tugevad rahvusvahelises konkurentsivõimes. Nende valdkondade võimekuste arendamine on biomajanduse lisandväärtuse, innovatsiooni ja potentsiaali kasvatamise võtmeteemaks.  Allikas: Biomajandus ja innovatsioonipoliitika: Eesti vajadused ja võimalused biomajanduse arengu toetamiseks.

    👉Tule ja aita leida uusi, kestlikke viise biomassi töötlemiseks ja sellega seotud lisandväärtuse tõstmiseks!

    Toiduainetööstuselt eeldatakse, et see toimiks ühendatud ringina- ühe tööstuse jäätmed on teise tooraineks. 2021. aastal avaldatud toidujäätmete ja toidukaouuringu (SEI, 2021) andmetel tekkis Eesti toidutööstuses, toitlustusasutustes, kaubanduses, esmatootmises ja kodumajapidamistes 166 513 tonni toidujäätmeid aastas, millest viimane moodustas 80 564 tonni. Enamik toidujäätmeid lõpetavad prügimäel või põletuses, põhjustates saastet. Toidujäätmed on aga väärtuslik ressurss, mis tuleb tagasi mulda suunata, et vajalikke toitaineid ringluses hoida. Vastasel juhul mullad vaesuvad ja nii ka põllusaaduste toiteväärtus.  

    Andmebaasi JATS järgi võeti 2019. aastal Eestis ringlusesse toidujäätmeid 41% (bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid).

    👉 Kas oled valmis näitama, et toiduainetööstuse jäätmed ei ole vaid prügi, vaid teisene tooraine, mida saab lisada muudesse protsessidesse ja tagasi ringlusesse?

    👉 👉 Mõtle oma lahendust luues sellele, et kuigi bio- ja ringmajandusel on oma eraldiseisev roll, vaadatakse neid toidutootmises viimaste trendide järgi ühtse tervikuna ning seotuna laiema rohemajanduse põhimõtetega. 


    Kui tegemist on toidu turustamisega või muul viisil tarbimiseks üle andmisega, tuleb seadusandlusest tuleneva nõudena tagada toiduohutus. Toiduohutuse tagamise põhimõtteid ja reegleid tuleb järgida kõikide toidukäitlejate poolt, sõltumata tootmismahtudest ja toidu üleandmise viisidest. Toidu õige säilivusaeg ja õiged säilitamistingimused on toiduohutuse lahutamatu osa.

    Rahvatervise seisukohast on oluline tarbijate kõrge toiduohutuse alane teadlikkus. Inimesi teavitatakse küll päevakajalistest toiduohutuse teemadest, kuid neile ei ole seni suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on nende teadlikkus ebaühtlane.

    👉Kuidas veenduda, et inimesed jälgivad toiduhügieeni oma koduköökides?

    Toiduohutuse seisukohast on väga oluline, et restorani-ja toidutootmise valdkonnas alustavad väikeettevõtjad tutvuksid esmalt vajalike toiduohutuse nõuetega ja alles seejärel alustaksid tegevust. Toidukäitlejate teavitamiseks on riigil toimiv pikaajaline teadmussiirde programm, mille raames toimuvad toiduohutuse alased koolitused ja teabepäevad, millest võtavad aktiivselt osa eelkõige suurtootjad. Keeruline on jõuda just väikeses mahus alustavate ettevõtjateni, et neid toiduohutuse nõuetega kurssi viia ja vajalike meetmete elluviimisega abistada.

    👉  Kuidas harida väikeettevõtjatest toidukäitlejaid, et turule jõuaks vaid ohutu toit?

    Ligikaudu kolmandik kogu maailmas inimeste jaoks toodetud toidust visatakse ära, millest piisaks söögiks kolmele miljardile inimesele. Toidu raiskamine on seotud ka kasvuhoonegaaside tekkega: kui toidukadu oleks riik, oleks see suuruselt kolmas kasvuhoonegaaside tootja pärast Hiinat ja USA. Allikas: 2021. aastal avaldatud toidujäätmete ja toidukaouuringu (SEI, 2021) kohaselt visati Eesti majapidamistes toidukaona (raisatud toit) ära ligikaudu 34 000 tonni toitu.  Toidutööstuse, toitlustusasutuste, kaubanduse ja esmatootmise kogunäit on 50 309 tonni.

    Et vältida söömiskõlbliku toidu äraviskamist, on hakanud järjest enam levima toidu jagamine kogukondlikul tasandi (nt toidujagamise kapid, sotsiaalmeediagrupid), mis loovad aga uued väljakutsed toiduohutusele.  

    👉 Milliste lahendustega saaks kaasa aidata toidu õigete säilitamistingimuste tagamisele ja jälgimisele toidu jaotuspunktides, et tagada toiduohutus ning inimeste tervise kaitse, arvestades asjaolu, et järjest enam levib toidu ümberjagamine kogukondlikul tasemel?  


    Rahvatervise seisukohast on oluline, et tarbijad oskaksid teha tervist toetavaid valikuid. Eestis on järjepidevalt uuritud toidumärgistuste lugemist, mille lugejate osakaal on võrreldes 2014. aastaga kasvanud 44%lt 54%le. Allikas: Toidu märgistuse alase uuringu aruanne. Tervist toetavate valikute tegemisele suunavad meetmed vajavad aga täiendamist, mida kinnitab ka rahvastiku toitumisuuringu tulemus, mille kohaselt on rasvunud ja ülekaaluliste inimeste hulk kasvanud, seda eriti laste seas. Samas hindasid elanikud oma toitumist 2018. aastal enamasti tervislikuks (73% vastanutest). Kui tarbija ei loe silte ja/või ei saa sealolevast infost aru, ei oska ta teha piisavalt kompetentseid ja tervist toetavaid otsuseid.

    👉Kuidas harida tarbijat toidupakendi märgistusest ja koostisosade tähendusest?

    👉👉👉 Hackatonide eesmäriks on luua uuenduslikke prototüüpe, mida saaks edasi arendada tooteks või teenuseks. Oma ideed arendades mõtle sellele, kuidas luua lahendus viisil, et sel oleks potentsiaal ka turule jõudmiseks, nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.  



    The Mentors 

    Anneli Tuvike
    Deputy Head Of Food Safety Department at Republic of Estonia Ministry of Rural Affairs / Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja
    Eda Ernes
    Chief Specialist of Chemical and Biological Food Safety Bureau at Republic of Estonia Ministry of Rural Affairs / Maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist
    Katrin Kempi
    Chief Specialist of the Food Chemical and Biosafety Bureau of the Food Safety Department at Republic of Estonia Ministry of Rural Affairs / Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist
    Katrin Lõhmus
    Head of bureau of the general food requirements of the Food Safety department at Republic of Estonia Ministry of Rural Affairs / Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo juhataja
    Rain Kuldjärv
    Innovation specialist at TFTAK / AS TFTAK innovatsioonispetsialist
    Martti Tamm
    Chief Technology Officer at Competence Center of Food and Fermentation Technologies (TFTAK) / AS TFTAK innovatsioonispetsialist
    Kristel Vene
    Senior lecturer at TalTech (food safety, quality, product development) / TalTech vanemlektor (toiduohutus, kvaliteet, tootearendus)
    Inga Sarand
    Associate Professor and Senior Researcher at TalTech (food hygiene and safety, microbiology) / TalTech dotsent (toiduhügieen ja -ohutus, mikrobioloogia)
    Petri-Jaan Lahtvee
    Professor in Food Tech and Bioengineering at TalTech / TalTech professor (bio- ja ringmajandus toidutehnoloogias)
    Alexander Norta
    Associate professor at the Department of Software Science of TalTech / TalTech tarkvarainstituudi dotsent
    Toivo Tähemaa
    TalTech Institute of Mechanics and Industrial Engineering, researcher / TalTech mehaanika ja tööstustehnika instituudi teadur
    Jane Suits
    Purchase and Sales Manager at Solbritt AS / Solbritt AS ostu-müügijuht
    Katrin Tamm
    Head Of Sustainability at Nordic Milk OÜ / Nordic Milk OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht
    Liina Kimmel
    Product Innovation Manager at Nordic Milk OÜ / Nordic Milk OÜ tooteinnovatsiooni juht
    Mati Roasto
    Head of Food Safety Department at the Estonian University of Life Sciences / Eesti Maaülikooli toiduhügieeni osakonna juhataja
    Timo Jaaska
    Production Manager at BioCC OÜ / BioCC OÜ produktsioonijuht
    Kersti Ehrlich-Peets, PhD
    Senior Researcher at BioCC OÜ / BioCC OÜ vanemteadur.
    Liis Lutter
    Manager of Food Product Development at BioCC OÜ / BioCC OÜ tootearenduse juht 
    Kairi Ramjalg
    Head of Food Department at Veterinary and Food Board / Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja
    Uko Bleive
    Project manager at the Estonian University of Life Sciences / Eesti Maaülikooli projektijuht
    Ants-Hannes Viira
    Director of the Institute of Economics and Social Sciences at the Estonian University of Life Sciences / Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor


    Kadi Aguraijuja
    Project Manager at Garage48
    Tamara Bezljudova
    Chief Marketing Manager at Garage48
    Indrek Tulp
    Managing Research, Development and Innovation at the Estonian Research Council 
    Liisi Rohtung
    Communications specialist for science programs at Estonian Research Council
    Karina Auli
    Communications Specialist at Estonian Research Council 
    Katrin Kepp
    Head of Centre of Bioeconomy at Estonian University of Life Sciences