Overview

Agenda

Väljakutsed riigiasutuste poolt

Sponsorid

Eesti kui digiriigi maine on teada paljudele välismaalastele ja e-riigi teenuste kasutamise mugavust tunnetab enamik Eestis elavaid inimesi igapäevaselt. Tagamaks Eesti kui innovaatilise ja progressiivse riigi jätkuva arengu, tuleb teemaga teadlikult edasi tegeleda ning arendada uuenduslikke lahendusi. 2018 aasta lõpus korraldas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium koos Garage48’ga Digiriigi Häkatoni #1, mis tõi kokku kümneid ettevõtteid, kes asusid lahendama avaliku sektori poolt välja pandud probleeme.
Lahendused, mis loodi, olid uuendusmeelsed ja nii mitmedki ettevõtted jätkasid sellelt pinnalt koostööd riigiga. Kuigi kogu masinavärk ei toimu veel päris õlitatult ning tiimid, kes töötavad prototüüpide kallal häkatoni ajal, peavad läbima oma ideede edasi arendamiseks bürokraatia kadalipu, oleme positiivselt meelestatud ning usume muutustesse rohujuure tasandi :)

Digiriigi häkaton 2.0

Oled sa hiljuti mõnda e-riigi teenust kasutades mõelnud, kuidas seda paremaks muuta?
Kas oled valmis alustama mõnda järjekordset Eesti ja miks mitte kogu maailma edulugu? Või tead ja tunned, et sooviksid midagi riigile “kinkida” - midagi, mis nii su enda kui ka lähedaste elu mugavamaks teeks?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Garage48 usuvad, et koostöö juba protsessi algusfaasis loob lisandväärtust ja võib viia kiirete, uuenduslike ning toimivate lahendusteni.

Julgustame avalikku sektorit kontakteeruma Eesti erinevate IT-spetsialistidega, et üheskoos paindlikult probleemidele lahendust leida. Digiriigi häkatonisarjaga loome kontakti avaliku sektori ja IT-sektori vahel, pakkudes võimaluse koostööks, kontaktide loomiseks ning ühise digiriigi ehitamiseks ja arendamiseks.
Ürituste raames soovime leida avaliku sektori probleemidele sobivaid IKT-lahendusi ja luua ürituse jooksul ideedest „klikitav prototüüp“ ning võimalusel reaalselt töötav lahendus või miks mitte ka valmis toode. Eesmärk on saada värskeid ideid ning esialgseid lahendusi, millega arvestada riigis uute lahenduste loomisel.

Mis toimub?

Ürituse stardipauk antakse kolmapäeval, 29.05.2019 kell 15, kus riigiasutuste esindajad pitchivad osalevatele tiimidele oma challengeid, millele asutakse lahendust otsima. Seega erinevatelt tavalistest häkatonidest, ei pea sinu tiim ideed ise kaasa võtma.

Kõik meeskonnad valivad välja pakutud ideede seast endale meelepärase probleemi, mida 48-h jooksul lahendama asuda. Võib juhtuda, et mõni probleem jääb meeskonnata ja võib juhtuda, et mõni väljakutse on nii põnev, et seda hakkab lahendama mitu meeskonda. Riigiasutuste esindajad ja ideede omanikud jäävad kogu häkatoni vältel meeskondadele oma nõu, andmete või muu sisendiga toeks. Üritus toimub nädala sees, mis tähendab, et vajadusel saab lahenduste valideerimisel abi kogu avalikult sektorilt.

Keda me otsime?
Ootame osalema Eesti (IT)ettevõtteid ja/või asutusi, kes sooviksid lahendada digiriigi väljakutseid. Optimaalne ettevõtete või ülikoolide poolt välja pandud meeskond on 4-6-liikmeline (front-end ja back-end arendaja, analüütik, UX/UI disainer, arhitekt ning team-lead).

Mida me pakume?
Nagu alati, ei pea Sina ja Sinu meeskond 48 tunni jooksul muretsema, kas tuba on soe ja toit laual - hoolitseme, et su kõht oleks täis ning oma ruumid Telliskivi Loomelinnakus annab meie käsutusse Palo Alto Club.

Ideede arendusele prototüübiks aitavad kaasa nii avaliku sektori eksperdid kui ka Garage48 enda mentorid, kellega saad tutvuda scrollides leheküljel allapoole.

Kolme esimese parima vahel läheb jagamisele 14 000 eurot, lisaks valitakse välja eriauhindade võitjad.

Oleme kindlad, et lahkud häkatonilt hea tuju, suure hulga uute kontaktide ja inspireerivate ideedega! Ja mis peamine - hea lahenduse korral on alati võimalus, et probleemi püstitanud riigiasutusega sünnib sellest koostöö ning järgmine Eesti edulugu.

Registreerumine
Mitmed ettevõtted on oma meeskonnad juba välja pannud ning ootame liituma teisigi. Hetkeseisuga on häkatonile tulemas teiste seas Creditinfo , ReachU, CGI, Nortal, Microsoft + Solita , Montonio, Guardtime , Testreel, Knew, Atea, Elisa, Progmatic.

Tiimidel ei pea olema varasemat kokkupuudet avaliku sektoriga- see võib olla täitsa esimeseks kogemuseks, mille pinnalt sirgub loodetavasti kunagi midagi suuremat :)

Osalemiseks tuleb enda meeskond registreerida, täites ära vorm:
https://garage48.typeform.com/to/MJee30
Kiirustage, sest kohad on limiteeritud!

Liitu üritusega Facebookis:
https://www.facebook.com/events/447169336114128/

Kui oled riigiasutus, kes soovib esitada oma probleemi või soovid rohkem

infot kogu üritusesarja kohta, külasta lehekülge: https://hakaton.ee/

#Digiriik #Digigov #Garage48

Kolmapäev, 29 mai
14:30 Registreerumine, kohv-ja kerge suupiste
15:00-15.10 Avasõnad- Siim Sikkut (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler)
15:10-15:40 Avasõnad- Priit Salumaa (Garage48)
15:40 Ideede esitlemine 90-sekundilise pitchi formaadis
16:15 Kohvipaus
16:30 Ideede esitlemine jätkub
17:30 Tiimid valivad probleemi
18:30 Töö algab
Uksed avatud kogu öö, aga vajadusel võib ka puhkama minna

Neljapäev, 30 mai
9:00 Hommikusöök. Töö jätkub
10:00 I kontrollpunkt
10:30 Mentorite ringkäik
13:00 Lõuna
13:45 Tootearendus jätkub
16:30 II kontrollpunkt
19:00 Õhtusöök
Uksed avatud kogu öö, aga vajadusel võib ka puhkama minna

Reede, 31 mai
9:00 Hommikusöök. Töö jätkub
10:00 III kontrollpunkt
11:00 Pitchi harjutamine
13:00 Lõuna
14:00 Pitch koos toote-demoga
14:30 Kohvipaus koos suupistetega
15:30 Lõpupitchid ja tooteesitlus, live lõpuüritusest
17:30 Võitjate väljakuulutamine
18:00- Afterparty& cake

1. MKM
Kuidas kaasata avalikust hoonete ja rajatiste kavandamise/planeerimise protsessi kasutades 3D kaarti? Keskkond riigi hoonestatud kinnisvaraportfelli plaani koostamiseks.

Hoonete ja rajatiste kavandamine/planeerimine on protsess, mis mõjutab pikaajaliselt meie avaliku ruumi arengut. Selles protsessis on tähtis roll avalikul sektoril, et tagada võimalus kõigil osalistel kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Arvamuse avaldamine ja tagasiside andmine on tihti kohmakas protseduur, mis võtab palju aega ja on igas omavalitsuses erinev. Mitmetele juhtudel ei ole ka kavandatav ruumimuudatus tagasiside andjatele piisavalt selge või arusaadav ning vastuolud ilmnevad alles projekteerimise või ehituse etapis. Muudatuste tegemine hilisemates etappides on aga kordades kulukam kavandamisest.

2. Rahandusministeerium

Kuidas tekitada kuluefektiivne lahendus kinnisvara portfoolio plaani koostamiseks ja haldamiseks?

Puudub kuluefektiivne lahendus kinnisvara portfelli plaani koostamiseks ja haldamiseks. See takistab riigil parimate kinnisvaraotsuste tegemist ja nende elluviimist. Riigi kinnisvaraportfelli plaan juhib 4,5 miljardit eurot, ca 3400 objekti, 2,2 miljonit m2. Hoonete kasutajaid on ca 30 000, plaani koostamisega vahetult kokkupuutuvaid töötajaid ca 350.
Tänased plaanid on algtasemel, excelis ja ressursimahukad ca 15 000 töötundi aastas.

3. Riigi Infosüsteemi Amet

Luua rakendus, mis viiks kõik soodustust pakkuvad kliendikaardid ID-kaardi põhiseks.

Leidub liiga palju erinevat soodustust pakkuvaid kliendikaarte, mida peab kaasas kandma. Samuti puudub igasugune info soodustustest, mida kliendikaardid pakuvad. Soov on luua lahendus "Minu kliendikaardid", mis toimuks ID-kaardi põhiselt preemiasüsteemidega liitumiseks ning liikmelisuse haldamiseks.

4. Justiitsministeerium (koostöös SKA, RP ja SiMiga)

Puudub ühtne platvorm, mis pakub perevägivalla ohvrile ühest kohast kiiret juurdepääsu ohvri asukohapõhiselt teenustele ning võimalusel otseühenduse kriisiabi või häirekeskusega.

Suur osa perevägivallast jääb varjatuks ega jõua politsei ja abi pakkuvate asutuste vaatevälja. Ohvrid ei julge pereringis toimunud vägivallast teatada ja ohvri lähedased ei oska kannatanut aidata. Abistavad teenused, sh ka veebiteenused on küll olemas, kuid info on killustunud ja erinevatel veebilehtedel laiali. Vägivallakuritegude menetlustest suur osa sumbub, kuna napib tõendeid või tunnistusest loobutakse hirmu tõttu. Ka puudub kohene võimalus teavitada politseid, kui rikutud on lähenemiskeeldu. Vaja on lahendust, mis võimaldab ohvril turvaliselt pidada vägivalla kohta logiraamatut koos tõendite (sõnumid, pildid, helifailid) talletamise võimalusega.

5. Töötukassa

Töötukassa teenuste automatiseerimine ja paberivabaks muutmine.

Töötukassa teenuseid kasutab igas kuus tuhandeid inimesi, kes kinnitavad oma osavõtu allkirjaga paberil. Teenusepakkujad saadavad osavõtulehed (ca 100 000 tk aastas) postiga töötukassasse, kus andmed sisestatakse käsitsi infosüsteemi. Protsessi käigus tekib palju paberit, postikulu, ajakulu ja tuleb teha rutiinset käsitööd. Olukorra muutmiseks on vaja luua lahendus, millega teenuste kasutamise andmed tekiksid ja säiliksid elektroonilisel kujul.

6. Statistikaamet

Küsimustiku tegemise automatiseerimine ja visualiseerimine.

Statistikaameti küsimustike tegemine on valdavalt käsitöö - copy-paste ühest andmetüübist teise. Töö automatiseerimine võimaldab vältida vigu ja hoiab kokku aega.Vaja on alogritmi, mis teeb Exceli andmetest automaatselt küsimustiku (sobiva XML-faili) ja esitab selle inimloetaval kujul.

7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Avaliku sektori personaalsed sõnumid eestimaalastele läbi DigiTV.

Paljud inimesed ei kasuta endiselt e-kanaleid teavituste saamiseks, samas on internetiga varustatud 90,5% ja DigiTV võimalused on ca 90% leibkondadest. Pilootprojektis on nõus osalema Kultuuriministeerium ja ERR. Viimasel on olemas äppide näol tehnoloogia, mille vahendusel sõnumeid TVsse edastada ja Kultuuriministeeriumil on kultuurisündmuste ja terviseradade külastusinfo, mida saaks piloteerida. Piloodi õnnestumisel on võimalik toodet rakendada ka teiste teenuste jaoks (juhiloa aegumine, tehnoülevaatus, arstiaeg jne).

8. Eesti Kultuurkapital

Kultuuri- ja sporditoetuste andmete avalikustamine.

Riigis puudub võimekus analüüsida ja võrrelda kultuuri- ja sporditoetuste andmeid ning rahastuse mõju nendes valdkondades. Tihti kajastuvad eraldusotsused erinevate rahajagajate üksikdokumentides, kust tuleb vajalikud andmed analüüsimiseks välja otsida. Tegemist on ajamahuka tööga, millega võivad tekkida kvaliteedi probleemid. Lisaks puudub kontroll, kes ja mida valdkonnas täpselt toetab ning kui palju jagavad toetusi erinevad rahastajad. See võib omakorda süvendada kultuuri- ja spordivaldkondade ebavõrdset kohtlemist. Puudub lahendus, kuhu need andmed koonduksid ning kus neid saaks masintöödeldaval või päritaval kujul kasutada.

9. Politsei- ja Piirivalveamet

Telefonirakendus ja arvutiplatvorm otsingu -ja päästetööde vabatahtlikele.

Puudub lihtne võimalus selleks, et vabatahtlikke päästjaid operatiivselt otsingule kutsuda või valmisolekusse panna ning selle põhjal ressurssi adekvaatselt hinnata. Olemas on mitmeid platvorme, kuid need ei koonda endas ajakohast infot, samuti puudub kasutusmugavus. Lihtne rakendus aitaks saada ressursside olemasolust ja paiknemisest hea ülevaate. Rakenduses peab olema ka mere- ja maismaakaart, mis võimaldaks asukohta määrata ning päästjaile ülesandeid ette anda. Telefonirakendust peab toetama arvutiplatvorm, mis peaks tulevikus suhestuma Politsei- ja Piirivalveameti riigipiiri valve korraldamise infosüsteemiga.

10. Politsei- ja Piirivalveamet

Viisakleebise valmimise teavitus.

Politsei- ja Piirivalveamet on viisaregistri peakasutaja alates märtsist 2019. Kahjuks pole varasemalt mõeldud lahendusele, kuidas inimene saaks teavituse viisakleebise valmimisest. Hetkel on viisakleebise valmimise teavitusega seotud protsess manuaalne ja ajamahukas, millega pole rahul ei kliendid ega ametnikud. Samuti jääb alati võimalus inimlikeks eksimusteks, mis pikendab viisataotlemise protsessi veelgi. Pikkade ootejärjekordade vältimiseks, ametnike koormuse vähendamiseks ning viisataotlemis protsessi kiirendamiseks, oleks selline teenus asendamatu. Tehnilise toe ja õigusloome poole pealt on abiks Siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskus (SMIT) ja Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud.

11. Hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA)

Masintöödeldava/digitaliseeritud semantilise/õppekava teenus.

Õppekavaveeb http://oppekava.innove.ee koondab teavet erinevate riiklike õppekavade (RÕK) kohta, kus käsitatakse õppimist väljundipõhiselt (mida õppur iga kursuse või kooliastme lõpuks peab teadma ja oskama). Nende õpiväljundite alusel toimib ka riiklik hindamine. Info on esitatud nii, et erinevate õppekavade õppesisu ja õpiväljundeid mugavalt võrrelda ei saa. Samuti esineb infoesitluses veel teisigi vigu, mis muudavad õppekavade koostamise ja lugemise ajamahukaks protsessiks. Käesoleva häkatoni skoobis on 4 RÕKi. Häkatoni tulemusena on plaanis osa protsessist automatiseerida ja nutikamaks muuta.

12. Vabariigi Presidendi Kantselei

Ürituste planeerimise e-lahendus.

Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab palju üritusi: välisvisiidid, vastuvõtud, konverentsid jne. Nende ürituste korraldamisele kulub palju aega ja ressursse. Ürituste planeerimine toimub siiani manuaalselt (Excel, paber). Tööprotsesside hulka kuulub muuhulgas laua- ja istumisplaanide koostamine, nimekirjade ja teenuste haldamine, checklisti kontroll, eelarve planeerimine, külaliste registreerimine, toidupiirangud, erivajadused jne. Paranduste tegemine on keeruline ja ajamahukas ning ürituse manuaalsel planeerimisel tekib tahes tahtmata vigu, mille õigeaegne tuvastamine on keeruline.

13. Haigekassa

Ravimitega seotud info ja tegevused inimesele kasutajamugavaks.

Inimesed saavad retseptiandmeid vaadata portaalidest digilugu.ee ja riik.ee, aga seda võimalust kasutatakse vähe. Mõlemad keskkonnad on passiivsed (info vaatamine) ja ei paku lisandväärtust. Haigekassa otsib lihtsat ja kasutajasõbralikku lahendust rakendusele, mis võimaldaks kuvada inimesele ülevaatliku info tema retseptiravimitest ning mis pakuks inimesele peamisi retseptidega seotud funktsionaalsusi nagu retseptide pikendamine, meeldetuletused ja teavitused.

14. Tervise Arengu Instituut

Uimastite üledooside ja mürgistuste ennetamine – kahjude vähendamine.

Eesmärk on saada kahjude vähendamise rakenduse prototüüp, mis aitaks jagada operatiivset infot turule ilmunud ohtliku koostisega narkootiliste ainete kohta (ametlikud kanalid, nt politsei; kasutajalt kasutajale) ning seeläbi ennetada nende ainete tarvitamisel tekkivaid terviseprobleeme sh mürgistusi ning surmaga lõppevaid üledoose. Samuti peaks see sisaldama infot abi saamise võimalustest, muuhulgas kahjude vähendamise bussi asukoha kohta ning naloksooni (ravim, mis võib üledoosi korral päästa inimese elu) kiireks tellimiseks hädaolukorras. Võimalusel võiks rakendus olla seotud narko.ee-ga, kuhu tekiks usaldusväärne operatiivse info voog.

15. Maanteeamet

Liiklusõnnetuste prognoosimudel.

Projekti kaasatud ametiasutused koguvad hulgaliselt andmeid, mida analüüsitakse kitsas raamistikus ning teineteisest eraldi. Andmeid kasutatud eelkõige olukorda kirjeldavas rollis, kuid prognoosi (ennetus)mudeli rakendumisel lisandub projektiga seotud partneritele täiendav analüüsivõimekus. Varem ei ole Eestis liiklusohutuse olukorda nii süsteemselt analüüsitud, mis omakorda on pärssinud vastavate andmete rakendamist planeerimis- ja otsustusprotsessides. Soov on optimeerida olemasolevate ressursside kasutamist, vähendada liiklusõnnetustest ühiskonnale tekitatud kulusid, ennetada võimalikke kahjusid ja tõsta avalike teenuste planeerimiskvaliteeti.

16. SA Innove

Interaktiivne haridusasutusepõhine tagasiside kasvu- ja õpikeskkonnaga rahulolu kohta.

Haridusasutused saavad peale iga-aastaseid riiklike rahuloluküsitlusi personaalsed tulemuste raportid. Raportiga antakse lasteaiale objektiivset ja võrreldavat tagasisidet (õpetajatelt ja lapsevanematelt) rahulolu ja seda mõjutavate tegurite kohta ning kõrvutatakse lasteaia tulemusi riigi keskmiste tulemustega. Haridusasutusele antav tagasisideraport on väga mahukas ja sisaldab ülevaadet 20-30 erineva aspekti kohta. See on liiga keeruline ja nõuab haridusasutuse juhilt palju aega ja süvenemist, et aru saada, kus on asutuse arengukohad. Tihti jääb tagasiside kasutamata, sest sellest on keeruline olulist ja edasiviivat informatsiooni välja sõeluda.

17. Sotsiaalministeerium

IT-lahendus avaliku sektori uurimisvajaduste ja tudengite jooksvaks, paindlikuks kokkuviimiseks.

Tudengid otsivad pidevalt uurimist vajavaid teemasid, nii bakalaureuse- kui magistritöödeks, aga ka muuks õppetööks. Uurimistööks võivad anda sisendi ministeeriumid või pöördutakse erinevate teemade osas konkreetsete osakondade juurde. Kui eksisteeriks platvorm, kus reaalset uurimist vajavad teemad saaks kokku viia uurimustööde kirjutajatega, oleks see võit mõlemale poolele.

Digiriigi Häkaton 2.0

SPONSORID

#digiriik # digigov

THE SUPERSTARS
The Mentors

Organizers

The Programme is brought to you by:

SPONSORID

#digiriik # digigov

THE SUPERSTARSThe Mentors

Organizers

The Programme is brought to you by:

THE SUPERSTARS
The Mentors